Lihavõtted ehk påske on Norras üks suur kevadine püha, mida oodatakse igal aastal pikisilmi. Sest see on just see aeg, mil norrakas saab tegeleda oma enim armastatud tegevustega – slappe av (lõõgastuda) ja kose seg (end mõnusasti tunda). Selliseid tegevusi on kõige parem harrastada muidugi mägimajakestes ehk hytte`des. Hytte ukse eest saab kohe suusad jalga panna ja kevadises päikeses talve viimased suusasõidud teha. Hytte päiksepoolse seina ääres on mõnus istuda ja apelsini või matkašokolaadi (Kvikklunsj) süüa. Tüüpilise Norra påske juurde kuulub ka eriline Norra fenomen –påskekrim – kriminaalromaanide lugemine just lihavõtte puhkuse ajal, lauamängude (brettspill) mängimine ja ristsõnade ja igasugu muude nuputamisülesannete (påskenøtter) lahendamine.
Norras on lihavõtted väga pikad pühad, mis saavad alguse juba nädal enne suurt reedet. Lihvõttenädalat nimetatakse vaikseks nädalaks (den stille uke), sest enamik poode, kohvikuid ja restorane on suletud. Seevastu jäävad kogu pühade ajaks avatuks kinod. Palmipuudepüha-eelsel reedel esilinastuvad paljudes kinodes krimifilmid ja jooksevad kogu pühadenädala ajal, et ka need norrakad, kes veedavad pühad siiski linnas, saaksid traditsioonilise påskekrimi-doosi kätte.
Palmipuude pühapäeva (palmesøndag) järgsed kolm tööpäeva ei ole küll ametlikult vabad, aga kuna Norras on sel nädalal koolivaheaeg, siis paljud võtavad endale selleks nädalaks puhkuse. Suurest neljapäevast (skjærtorsdag) on Norras ametlikult vabad päevad kuni pühadejärgse esmaspäevani. Aga kuna naabritel rootslastel on neljapäev veel tööpäev, siis kasutavad norrakad seda päeva soodsate pühadesisseostude tegemiseks Rootsist (svenskehandel).
Suur reede (langfredag) on kirklike kommete järgi olnud vaikne päev, mil naer ja vali jutt olid keelatud. Tänapäeval neid kombeid nii tõsiselt küll ei järgita, aga suuri pidustusi sel päeval ka ei peeta.
Pidupäev on laupäev (påskeaften). Sel päeval värvitakse mune, lapsed saavad komme, peetakse lõbusaid suusavõistlusi või muid mänge, käiakse matkamas. Õhtul kaetakse pidulik pühadelaud ja süüakse kana või lihavõttelammast (påskelam).
Pühapäev (første påskedag) on eriti tähtis päev just lastele. Tihti ärkavad lapsed juba varakult üles, et minna pühadejänku (påskeharen) poolt õue peale peidetud mune otsima.
Sel aastal on påske aga Norras veidi teistsugune, sest eriolukorra tõttu kehtib kuni 20.aprillini hytteforbud ehk mägimajakestesse mineku keeld, mis on sellisel ajal norrakatele tõeline katsumus. Aga ka kodus saab perega koos olla, kriminulle lugeda, lauamänge mängida ja mune värvida.
Soovin kõikidele Norra Keele Klassi õpilastele ja teistele Norra ja norra keele huvilistele toredaid munadepühi! Värvige ja koksige mune, käige õues päikese käes, lugege raamatuid ja õppige ära need olulised tegevused – ”kose seg” ja ”slappe av”!
Siit teile ka pühadeaegne ”hjemmelekse”:
https://skole.salaby.no/paske-i-salaby1/paskemoro/paskenotter
God påske alle sammen!